Oskar Lutsu ja Tartu sidemed algasid 1899. aastal, kui tulevane kirjanik asus õppima Tartu Reaalkooli. Järgnesid farmaatsiaõpingud Tartu Ülikoolis, mida lõpetada tal paraku siiski ei õnnestunud. Lutsu esimene trükis ilmunud teos – luuletus „Elu” – ilmus Tartu ajalehes Postimees 1907. aastal.
1919–1920 töötas Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, pidas lühikest aega Riia tänaval ka oma raamatupoodi, kuid sattus peagi rahalistesse raskustesse.
Alates 1936. aastast elas Oskar Luts arhitekt Arnold Matteuse projekteeritud majas Riia tänaval, majas, kus praegu asub O. Lutsu majamuuseum.
Oskar Luts ise on oma eluloo lühidalt kokku võtnud 1945. a. Postimehes
Suur osa Oskar Lutsu loomingust on Tartuga tihedalt seotud. Mitmete tema teoste tegelaste prototüüpideks on omaaegsed Tartu markantsed isikud, äratuntavad on nii mõnedki tegevuskohad.
Oskar Luts on maetud Tartu Ropka-Tamme kalmistule.
Luts, Oskar
Selle autori proosateosed:
Följetonid, I, 1940 |
Följetonid, III, 1940 |
Kuldsete lehtede all. Ladina köök, 1998 |
Kuningakübar, 1999 |
Maa ja linn, 1939 |
Suvi, 2001 |
Sõjarändur. Pikem peatus, 2001 |
Tagala, 2000 |
Udu, 1928 |
Vaikne nurgake, 1934 |
Vähkmann ja Ko, 1922 |
Ühe naise kiri. Valik novelle ja lühipalu, 2020 |