Astun trepist üles – seegi ju nii tuntud käik oma Koidu ja Hämarikuga – fuajee on täiesti tühi; pole seal kedagi ega midagi peale marmorbüstide seina ääres... isa Jannsen, Jakobson ja teised, kes omal ajal hõõrusid eesti rahva silmi ja õhutasid ärkama oma vendi-õdesid.
Asukoht teoses
lk 137


