Dissertatsiooni kirjutamise aegu kulus mu elu Tartus meeldivalt: päeval olin kliinikus ja anatoomikumis, kus tegin oma loomkatseid, õhtud veetsin mitme uue sakslasest tuttava seltsis ja sain palju uut teada üliõpilaste elust ja tavadest.
Tõsi küll, kusagil Venemaal ei elatud tol ajal nii vabalt kui Tartus. Linna peamine ülemus oli ülikooli rektor.
Vana politseimeistri Jassenski käsutuses oli kümmekond räbalais kasakat hobusekronudel, keda tudengid avaliku korra rikkumise ajal sabast kinni hoidsid; ma ütlen, politseimeister pidas end ülal nagu rektori alluv; sandarmipolkovnikut võis kohata ainult kaardilaua taga seltskonnas. Linna tõelised peremehed olid ülikool, professorid ja üliõpilased. Üliõpilased kasutasid aeg-ajalt oma positsiooni ja terroriseerisid linna elanikkonda, eriti pürjeleid, keda tunti tudengite seas Knote´dena.


