Ladina köök. Veel näen meil...

Veel näen meil kord või paar tolleaegset „Vanemuise” direktorit August Wierat, kes argselt astub sisse ja kõneleb tasa, peaaegu sosistades, otsekui ajaks salajuttu. Sellest mehest ma pean suurt lugu: vähemalt kaks korda kuu jooksul käin laulumänge kuulamas vanas „Vanemuises”, mis asetseb Jaama tänavas, suures kivihoones. Suvel ta lööb oma trianglit teatri aias, kus muuseas igal aastal peetakse suurt rahvapidu, mis algab „suurtüki” pauguga. Suurtükki ennast ma seal kuskil ei näe, aga üks põrgukärakas igatahes käib enne muusikat. Wiera teatritükkidest mäletan veel tumedalt järgmisi: „Preziosa” ehk „Mustlase tütar”, „Udumäe kuningas”, „Seitse kaarnat” ja „Korneville kellad”. Muidugi mängitakse seal teisigi tükke, kuid enam ei mäleta tumedaltki.