Bunin Baltikumis. Õhtul kuulsin, et…

Õhtul kuulsin, et Tartusse on saabunud haruldane külaline – A. H. Tammsaare.

Kirjanike algatusel korraldati Tammsaare auks bankett.

Helistasin Buninile ja teatasin talle, et Tartusse on saabunud A. H. Tammsaare. Bunin avaldas soovi tutvuda eesti külaelu kujutajaga. Andsin selle soo edasi banketi korraldajatele. Professor Suits kutsus minu vahendusel Bunini banketile ja lisas: „Lõunasöök on hotellis, kus Bunin peatub.“

Pidulauas olid hoos oraatorid. Bunin kuulas huviga eesti keele kõla.

Peagi sattusid Bunin ja Tammsaare omavahel vestlema. Kõneldi kirjandusest, Tartust, uuest Venemaast.

„Jah, raske on elada ilma kodumaata,“ sõnas Bunin kibestunult, „ olen aastaid välismaal elanud, aga tunnen ennast Pariisis ikka veel võõrana, Teie saatus, Tammsaare, on õnnelik, teid toidavad eesti elumahlad, te kirjutate eestlastele, mina aga olen nagu kuivanud viigipuu.“