Mõrv Südalinna kultuurikeskuses. Ma sõitsin mööda…

Ma sõitsin mööda kiirteed linna tagasi ja parkisin auto ei kuhugi mujale kui Südalinna kultuurikeskuse maa-alusesse parklasse. /---/

See Tartus nii palju vaenusi üles kehutanud asutis oli praegusel kellaajal täis lõunasööjaid, kuna esimest korrust palistab erinevate söögi- ja joogikohtade galerii. „Caribou“ on ainult üks nendest, aga veel on siin pannkookla-brasserie „Bruges“, rahvusliku toidu restoran „Taak“, liköörilokaal „Autokraat“, õllerestoran „Tšehhi Põrgu“, veganeinelaud „Malts“, võileibla „VL Ekspress“, death metal’i-baar „Permadeath“ ja veel mõned pelmeenlad ja ilma kindla identiteedita baarid. Esimesel korrusel asub veel üks suur saal, mis ei sobi teatritegemiseks ega kontserdiks, mõlemaks passib see ainult hädapärast, aga samas peab Tartu kunstirahvas täpset arvet, et seal teater või muusika ülekaalu ei satu. Saali saab kasutada ka kinona, aga Tartu kinode ja kultuurikeskuse pakti salajases lisaprotokollis on märgitud, et seal tohib näidata ainult väärtfilme. Ülemisel korrusel on kunstigalerii Tartu-teemaliste maalide püsinäitusega, ma ei ole seal ise käinud, aga seal pidid siis need kõik väljas olema, need nelikümmend kolm nunnut maali talvisest Supilinnast. Kunstigalerii kõrval asub loomulikult multisürrelistide lougne „Õiglane Viha“ ja siis Kirjanike Liidu kiusuprojekt „Kirjanduslinn Tartu“ /---/.

Kolmas korrus on renditud Soome Instituudi Tartu esindusele, avalikkusele on see suletud, sinna pääseb ainult vastava kiipkaardiga, ja keegi ei tea, mis seal toimub. Soome Instituudi rendirahad aitavad üleval pidada kogu kultuurikeskust.