1930. aastatel koondusid [Boriss] Pravdini ümber Tartu vene literaadid. Tihti toimusid Pravdini pool kitsamas ringis Severjanini luuleõhtud.
Ma kasvasin ja õppisin Tartus. B. Pravdin kuulus mu isa tutvusringkonda, ja et ma juba poisipõlves värsse sepitsesin, sain suurele vanusevahele vaatamata B. Pravdiniga hästi läbi. Pravdin elas Jakobi tänavas, ülikoolile kuuluvas vanas majas, kus pärimuste kohaselt oli kunagi elanud kuulus vene luuletaja Vassili Žukovski. See asjaolu lisas majale ja aiale romantilist hõngu. /---/
Pravdini külalistele meeldis vestelda, vaielda ja lugeda varjulises aias, kus võib-olla kunagi oli luuletusi loonud Žukovski. Tartus oli tollal moodsaks mänguks burimeede kirjutamine, s. o. etteantud riimidele luuletamine. /---/ Kõiki meid üllatas kergus, millega Igor Severjanin lükkis riimidele värsse. /---/
Igor Severjanin oli omapärase välimusega ja omapäraste maneeridega. /---/ Teda ümbritses eriline fluidum, mis avaldas mõju isegi neile, kes poeeti lähedalt ei tundnud. Eriti pääses tema võlu maksvusele siis, kui ta luges luuletusi. /---/
„Igor Severjanini kuulajate seas oli alati palju muusikuid, heliloojaid, lauljaid,“ meenutas S. Prokofjev, kui ta kolmekümnendate aastate keskel käis Tatrus esinemas. Helilooja külastas ka meie perekonda. /---/ Prokofjevi meelest oli Severjaninil helilooja-ande algeid, Tema luuletustes, nagu väljendas Sergei Sergejevitš, „on olemas kontrapunkt“. /---/
Hoopis teist Severjaninit võis näha mõnes Tallinna või Tartu kohvikus, kus oli rohkesti rahvast. Siin tuli ette, et ta püüdis näidelda, säilitada kuulsa Igor Severjanini poosi. /---/
Severjanini üheks muusaks oli tema abikaasa. Igor Severjanin ja Felissa Kruut abiellusid Tartus 21. detsembril 1921. Mina olin siis seitsmeaastane. Laulatusele kutsuti ka minu isa, mind aga pandi tseremoonial ikooni kandma. Tunnistajateks olid B. Pravdin ja luuletaja A. Alle. Lühikest kasvu Alle oli Felissa peiupoisiks ja mu mällu on sööbinud pilt, kuidas ta peaaegu et vajutas pruudikrooni Felissa pähe – vist väsides seda kõrgel hoides.
Toila poeedile mõeldes. 1930. aastatel koondusid…
Asukoht teoses
lk 83–89


