Kui me Tartu Vaimu Muuseumi kontseptsiooni välja töötasime, konteinerite viisi projekte kirjutasime ja ekspositsioonide jaoks raha kokku kuhjasime /---/, oli palju vaidlusi muidugi, mis sinna muuseumisse tuleb ja mis ei tule.
Ühes asjas olid kõik ühel nõul, sinna peab tulema autentne endisaegne Supilinna korterikõkats, kus külastajad saavad koos mõne tuntud Tartu joodikharitlasega juua ja nautida õhkkonda, kus Tartu vaim kui mitte sündis, siis kindlasti maa peale laskus ja kohal oli. /---/
Tartu Vaimu Muuseumi loomisega olime me kõik Tartu perekonnad ja muud tegijad kenakesti närvi ajanud. Me olime kõikidelt midagi võtnud, ideeliselt muidugi, mitte aineliselt. Ülikool raiub, et Tartu vaimu tuleb seostada nendega, „Vanemuine“ räägib sama ja vaidleb Ülikooliga; Kirjanike Liit ja Kunstnike Liit väidavad, et Tartu vaim kuulu neile ja nii edasi. Me olime astunud kõikide territooriumile, neid närvi ajanud, ja meie ellujäämistaktika oli neid kõiki üksteise vastu välja mängida ja seni oli see töötanud.
Mõrv Südalinna kultuurikeskuses. Kui me Tartu…
Asukoht teoses
lk 63–64
