Silmapaistva kirjaniku Tartus viibimise puhul avaldasid ajalehed minu Bunini-tõlkeid. Loomulikult oli mul huvi Buniniga kohtuda; võtsin lehed kaasa ja läksin „Grand Hotel’i“, kus kirjanik peatus.
Bunin võttis mind südamlikult vastu. Poeet tahtis kuulda, kuidas tema luuletused eesti keeles kõlavad, ja ma lugesin mõned neist talle ette. /---/
Vestlesime üsna kaua. Bunin päris, kus asub peapostkontor. Pakkusin ennast teejuhiks. Barclay de Tolly monumendi juures Bunin peatus ja uuris tähelepanelikult V. Demut-Malinovski skulptuuri. /---/
Ausamba vastas pingil istudes tuletas Bunin meelde Puškini luuletust „Väepealikule“, mis on pühendatud Barclay de Tollyle.
Siis läksime mööda Rüütli (praegust 21. Juuni) tänavat. Bunin astus noorusliku kergusega. Ta oli üldse väga nooruslik. Tema korrapärased näojooned olid haruldaselt väljendusrikkad. Ainult kortsurägu silmade ümber reetis vanust.
Postkontorist tulles päris Bunin, kas ma ei tea N[ikolai] Jazõkovi Tartus viibimise üksikasju. Ütlesin, et lähedal asub maja, kus poeet oli elanud. Keerasime kõrvaltänavasse, vesteldes teadlastest ja kirjanikest, kes olid Tartus õppinud ja Tartu ülikoolis õpetanud.
Näitasin Buninile kahekorruselist hoonet, kus oli elanud N. Pirogov, seejärel kõndisime Karlova mõisa, mis kunagi oli kuulunud reaktsiooniliste vaadetega kirjanikule Faddei Bulgarinile. Karlova mõisa meenutatakse tihtipeale möödunud aegadel kirja pandud memuaarides. Teel Peterburi andsid läbisõitvad kuulsused sageli Tartus kontserte. Karlova mõisas on laulnud Pauline Viardot, siin on viibinud Vassili Žukovski, üliõpilasena külas käinud Nikolai Jazõkov.
Järgmisel hommikul läksin täpselt kella kümneks võõrastemajja. Sealt suundusime ülikooli raamatukokku. /---/ Bunin käis läbi raamatukogu saalid.
„Kui kahju, et pole vitraaže,“ märkis ta võlvakna all seistes.
Raamatukogu jättis Buninile mõjusa mulje.
„Jah, siin võib teadusele anduda,“ lausus ta lahkudes.
Toomemäel jalutades ja linna vaadates ütles Bunin:
„Tartu meenutab Heidelbergi miniatuuris.“
