Kirgliku teatrihuvilisena külastas Oskar Luts sageli ka Tartu vene teatrit, mille näitejuhina tegutses 1920. aastatel minu isa Dmitri Šumakov. Küllap see oli üheks põhjuseks, miks kirjanik külastas aeg-ajalt mu isa vaikses Õpetaja tänavas, kus meie perekond tollal elas. Nii pärinevad mu esimesed mälestused O. Lutsust juba koolipoisieast.
Varakult torkas silma, et Lutsule meeldisid lapsed, eriti poisid. Ta oskas nendega kõnelda otsekui omasugustega, mitte „ülalt alla“, nagu see täiskasvanutel tihti kombeks.
Meie kodus võis tollal ridamisi kohata vene teatri- ja kirjandusinimesi. /---/ Loomulikult keerles siis jutt teatrielu päevaküsimuste ümber. Kui Luts säärastel kordadel meile juhtus, kogesin, et tal olid lavakunstist kindlad arusaamad, mida ta veendunult kaitses.
Mõnikord käis Luts ka isetegevuslaste etendustel. Tollal oli kinodes kombeks esitada seansside vaheaegadel lavalisi miniatuure. Tartu Ülejõe kinos „Illusioon“ mängiti isegi Venemaa muinasaega kujutavat operetti „Tsaar Vahramei“. /---/ O. Lutsule pakkus kõnealune lugu rohkesti nalja ja ta rääkis sellest korduvalt oma lopsakas laadis.
Mu isa lavastas näidendeid ka Tähe t. 13 asunud vene klubis. /---/ Mõnikord esines vene klubis noor ja kaunis lauljatar Miliza Korjus, kelle laul paelus Lutsu ja ta sõpru, Juhan Simmi ning noort heliloojat Eduard Oja. /---/
Korduvalt on juttu olnud Lutsu teoste prototüüpidest, teiste hulgas ka suurkaupmees Jänesest. Vähem teatakse kirjaniku kokkupuudetest Tartu vene kaupmeestega. Ülejõel asus suur Maslovi koloniaalkauplus. /---/ mõningaid jooni Izot Maslovi iseloomust ning käekäigust kohtame Lutsu jutustuses „Pankrot“. Teisalt tundis end sellest jutustusest puudututatuna ka suurärimees M. Jänes.
O. Luts sõbrutses veel tuntud Tartu ärimehe Nikolai Kodassoviga, kes oli pärit Setumaalt. Alustanud kauplemist savikaussidega, oli ta aja jooksul rikastunud. Tal oli Tartus ja mujal suuri kinnisvarasid, muu seas kuulus talle „Kommerts“-hotell Riia mäel ja linna suurim portselannõude kauplus. Tema majas Tähe t. 13 asus vene klubi. Siin pidas ta ka einelauda, mida külastasid Luts ja tema sõbrad.
Kodassov oli suur Lutsu austaja, eriti meeldis talle „Suvi“. Ta avas kirjanikule isikliku krediidi, mida see ka kasutas.
Mälestusi Oskar Lutsust. Kirgliku teatrihuvilisena külastas…
Asukoht teoses
lk 116–119


