Tartu on võrdlemisi suur linn. Seal on umbes viiskümmend tuhat elanikku, ülikool, mille asutas läti kuningas Kaarel XII, umbes viiskümmend kesk- ja algkooli, seitse kirikut ja viis kinot. Vaatamisväärsem koht on Taaramägi ja toomkiriku varemed. Kahjuks polnud meil aega Tartus peatuda ja kõike seda oma silmaga vaadelda, kontrollida, analüüsida, kuna meid võimsalt tõmbas enese poole Lääne-Euroopa võluv võluvus. Kuid siiski meenus, et Tartu on ka kunsti ja kirjanduse tähtsam asupaik meie väikeses Eestis, mis on seitsmesaja aasta jooksul olnud võõra ikke all. Tartus on kunstikool „Pallas” ja palju häid kunstnikke, eesotsas ilmakuulsa kunstniku Piirakuga, keda peetakse praegu esimeseks portretistiks niihästi Euroopas kui ka Ameerikas ja Polüneesia poolsaartel. Samuti elab Tartus tuntud luuletaja Friedebert Tuglas, kes kirjutab August Alle varjunime all, nagu hiljuti tõendas üks tähtis riigitegelane ja kirjanduseharrastaja. Peale selle ei või nimetamata jätta „Vanemuise” teatrit, mille imposantne hoone on ehitatud Jaama tänavasse ja mis on tähtsamaks kogumiskohaks Tartu publikule. Direktoriks on „Vanemuises” juba aastakümnete kestes ikka üks ning sama isik, nimelt härra August Viira.
Asukoht teoses
lk 274–275
