Sündsin 1979. aasta 24. augusti õhtul Toomemäel, sünnitusmajas. Ema pärit Raavitsalt Valga lähedalt, isa Kohilast Tallinna alt, mõlemad matemaatikud. Suviti elasin vanematega Peipsi kandis (endises) vanausuliste külas. Kuna vanemate juured olid mujal, pidin linna ja linna ümbruse omal käel läbi uurima. Sellest vist hilisem geograafiline püsimatus.
Muidugi lugesin ma läbi suurema osa kodusest raamatukogust, loen palju praeguseni, aga teisest otsast räägin ja mõtlen rohkem kolhoosniku kui intellektuaali keeles. Ülikooli, ikka Tartu oma, lõpetasin majandusteadlasena. Sinna oli lihtne sisse saada ning ehkki humanitaarala, oli majandus ometi piisavalt filoloogiast; olin juba kõvasti luuletusi kirjutanud, teadsin, et kirjutan ka tulevikus, ega tahtnud saada iseennast opereerivaks kirurgiks. Kirjandusteadusesse suhtun üldse negatiivse eelarvamusega, lugude jutustamist, kuulamist ja lugemist seevastu armastan.
Majandusteadlasena pole ma päevagi töötanud. Juba ülikooli ajal praktiseerisin ajakirjanikuna Maalehes, hiljem järgnesid Virumaa Teataja, Postimees ja Eesti Ekspress. 2005. aastal kolisin esimese abikaasa sabas Brüsselisse, kus töötasin eurokraadina. Oli põnev aeg rohke veini ja mõõdukas koguses amfetamiiniga. Kui 2010. aastal villand sai, kolisin tagasi Eestisse. Uue naise võtsin ka, mõistagi kõvasti parema. Üldse läheb elu aina paremaks.
Mängin kõiki pille, mis kätte juhtuvad, aga mitte ühtegi korralikult. Lugeda oskan eesti, inglise, vene, prantsuse ja soome keeles, rääkida igas keeles, milles parasjagu tarvis, ja muidugi mitte üheski korralikult. Mulle meeldib meeliülendav toit, sestap teen ise palju süüa. Mulle ei meeldi telekat vaadata, sest see ei jäta ruumi oma mõtetele. Mulle meeldib uurida, kuidas inimesed elavad – üldiselt elavad nad igal pool maailmas täpselt sama moodi. Aga ikkagi on põnev.
2013. aasta seisuga olen avaldanud liiga palju raamatuid: neli luulekogu, kaks lühikest romaani, ühe jutustuse, ühe jutukogu ja ühe võrdlemisi eduka reisiraamatu. Millegipärast avaldatakse romaan „Kosmos“ 2012. aastal bulgaaria keeles. Küllap saan kuulsaks.
Afanasjev, Vahur, pseud.
Selle autori proosateosed:
Kanepi kirik, 2002 |
Minu Brüssel. Läbikukkunud euroametniku pihtimus, 2011 |
Serafima ja Bogdan, 2017 |
Selle autori luuleteosed:
Eesti vaarao, 2013 |
Hõbehundi laulud, 2020 |
Kandiline maailm, 2000 |
Katedraal Emajões, 2006 |
Kuidas peab elama, 2014 |