Mehe nimi on Voldemar Ääremaa. Ta peab Tartus antikvariaati, üht kolmest Nõukogude Eestis lubatust. Ehkki tsensuuriasutus Glavlit hoiab silma peal, et antikvariaadis liiga palju keelatud kirjandust ei liiguks, vahendab seltsimees Ääremaa, kommunistliku partei liige ja, kui vajadus nõuab, KGB koputaja, palju väärtuslikumat kraami kui ennesõjaaegsed raamatud. Vanavara ja kunsti ostab ta nii omanike kui ka varaste käest ning müüb kena vaheltkasuga edasi – väliseestlaste ja Tallinna külastavate soomlaste kaudu jõuab palju põnevat välismaale, muutudes nõnda väärtuslikeks markadeks ja dollariteks.
Asukoht teoses
lk 464
