kaotatud mõtete linn
linn mis neelab ja seedib
kõik mõtted mida vastu kevadet
puruks pillanud olen
kõndides tuhk taldade all
tammelinnas bussi pealt bussile
hallid jäljed mu maailma kõrbes
kõrvetiste ja kartuli vahel
torino sarvekeste ja tomatikastme
all ja ühtaegu ülal
hakkab paistma peetri kiriku tornitu torn
mille vaskplekist katus nüüd värskelt
veel läigib
südames tusapilv õhtune peedivein