Kui Tartu vaim oleks päriselt olemas, siis oleks ta naissoost ja näeks välja nagu kaunis neiu, kuigi tegelikult oleks ta kümme tuhat aastat vana. Ta oleks sündinud juba jääaja lõppedes, kui tekkis Emajõe säng, milles hakkas voolama selge sügav vesi. Kui Tartu vaim oleks päriselt olemas, siis elakski ta Emajões ja oleks sündinud jääaja lõpus sulanud jääst.
See juhtus muidugi nii ammu, et siis Tartu linna veel ei olnudki. Aga kui natuke hiljem tulid jõe äärde inimesed, tahtsid nad sinna elama jääda, sest jõe vesi oli selge ja sügav, seal oli puhas mage vesi, mida juua, ning seal oli palju kala, mida püüda ja süüa. Nii oli see üks väga hea elukoht. Inimesed ehitasid jõekaldale oma majakesed, püüdsid kala, abiellusid, said lapsi ja olid õnnelikud.
Aga nad ei arvestanud ilusa jõeneiuga. Nad ei teadnudki, et seal neiu juba ees oli.
Asukoht teoses
lk 36
