Pitsikuduja. Mitte midagi mängulist…

Tõlkija

Mitte midagi mängulist polnud selles, kuidas võõrad sõdurid kontrollisid sõidukeid ja maju, visates eestlasi ja nende lapsi kodudest välja ning viies ära need, keda kahtlustati „kapitalistlikes kavatsustes“. Noorte Vene sõdurite patrullid jalutasid karjakaupa tänavatel, otsides iga võimalikku põhjust, et saata inimesi NKVD suurde halli majja Põdra tänaval, kohta, kus inimeste üle peeti kohut ja mõisteti nad surma veel enne, kui perekond nende kadumist märkas.

Nüüd oli see meie igapäev. Ükskõik kus ma kodu turvaliste seinte vahelt väljudes käisin või mida tegin, saatis seda pidev hirm. Iga võõras, kellega ma rääkisin, võis hiljem minust kui spioonist teada saada.

Teosest
lk 12