Kolm päeva puhkust kaevikute porist.
Linn sügissajus
tuttavlikult surub kätt.
Ma mälestustes rahutuna sorin –
veel kord, võib-olla viimne jumalagajätt.
Seesama sillutis, seesama tee viis kooli.
Needsamad nukrad pajud.
Säält aknast kord Chopini viis
lõi kuumaks vere.
Helistan. Seesama tuttav tere.
Kuum käsi kaua karmis pihus.
Laud. Raamatud ja vihud.
Triigi maal
ning klaver, kõrge laega saal.
Kõik sama.
Löön lahti Visnapuu ja Suitsu.
Loen. Ei hooli.
Läidan suitsu
ja suudlemata ootusvalmis suud
kaon sügissattu.
Täis koltund lehti Toome põlispuud.
Käin karmi sõdurlikku sammu
ja tunnen: kõik, kõik oli liiga ammu.
Asukoht teoses
