Toomemägi. Käes avatud raamat,
istub tütarlaps pingil siin.
Vedur kutsuvalt huigatab jaamas:
„Tule, tüdruk, ma koju sind viin!
Viin sinna, kus vastses majas
mõtleb sinule praegu ätt,
kus rehele võib-olla vaja
on kahte su virka kätt.“
Ja piiga näeb isa, ema
(tööd rühib kolhoosibrigaad),
oma vilja seal peksavad nemad,
kes iial ei omanud maad.
Aga, rong, meie tüdrukut sinna
nõnda pea sa viia ei saa:
uute tegude põllule linna
on ülikool kutsunud ta.
Esmakordselt ta soovid julged
selles linnas on täide läind kõik,
elu-uksed, mis vaesus sulgend,
talle avand on töörahva võit.
Tal on valida tööde areen:
nurm, tehas või kirjutuslaud...
See on oktoobripoeem,
see on oktoobrilaul!
Asukoht teoses
lk 62
