Häbi. Talvehommik, päike pole...

Talvehommik, päike pole veel tõusnud. Tänav magab. Ainult nurgapealse maja korstnast tõuseb otse taevasse valkjas suitsujuga ning naabruses haugatab paar korda koer.
Siis aga hakkavad üksteise järel avanema majade uksed, mõned kõhklevalt, mõned hoogsalt. Inimesed astuvad tänavale, heidavad pilgu alles öisele taevale, väristavad külma pärast õlgu ja hakkavad siis käbedate sammudega liikuma – kes tööle, kes kooli.
Teosest
lk 85–86