Rong oli kole suur ja ma arvasin, et tal lõppu ei olegi, aga ikka oli.
Ja kõige ees oli vedur nagu vihane pull talvel õue peal ja ajas ninasõõrmetest pahinal auru välja. Aga vedur oli palju suurem kui pull, ja kui ta liigutas ennast, siis kõik maa müdises. Ja mul oli natuke hirm, sest mine sa tea, mida ta võtab kätte teha, kui vihaseks saab.
Aga kui me vagunisse ronisime, siis ei olnud mul enam üldse hirmu, sest seal oli nii vaikne nagu toas. Ma istusin kohe akna alla ja vaatasin välja, aga ei näinud midagi, sest akna kõrval oli kohe teine vagun ja sellel ei olnud ühtegi akent.
Ja kõige ees oli vedur nagu vihane pull talvel õue peal ja ajas ninasõõrmetest pahinal auru välja. Aga vedur oli palju suurem kui pull, ja kui ta liigutas ennast, siis kõik maa müdises. Ja mul oli natuke hirm, sest mine sa tea, mida ta võtab kätte teha, kui vihaseks saab.
Aga kui me vagunisse ronisime, siis ei olnud mul enam üldse hirmu, sest seal oli nii vaikne nagu toas. Ma istusin kohe akna alla ja vaatasin välja, aga ei näinud midagi, sest akna kõrval oli kohe teine vagun ja sellel ei olnud ühtegi akent.
Asukoht teoses
lk 167–168
