Kassitoome oli mu lemmikpaik Tartus. Ma ei saanud aru, kuidas ühel augul keset linna saab olla midagi pistmist kassidega, aga see nimi meeldis mulle ikkagi. Kassitoome oli Tartu laste ja lapsemeelsemate elanike põline valdus, mis tähendas seda, et kui välja arvata mõni harv juhus, siis joodikud sinna ei sattunud. /---/
Nunnad elasid Kassitoomelt ümber nurga, meie teed ristusid pargis sageli. /---/
Kassitoome nunnasid oli raske kujutleda teistmoodi käitumas, võib-olla sellepärast, et need olid Tartu nunnad, ja neisse oli sisse pugenud Tartu vaim.
Asukoht teoses
lk 197–198
