Mis tunne on olla elus. Tartu, Pauluse surnuaed...

Tartu, Pauluse surnuaed; 21.05.2007 pisut pärast südaööd. Eesmärk: ökosemiootiline välitöö.

Siin on vähemalt mingigi rahu. Tarmeko undamine ainult tüütab.
/---/
Siin pole midagi süüa; täiesti mõttetu koht. Vähemalt on ajutine pagu tänavalärmi ja teiste inimeste eest. Nad on tüütud.
/---/
Kajakas kiljatas. Tal on Tarmeko katusel pesa. Jõllitab alati ähvardavalt, kui mööda kõnnin. Vahel isegi pikeerib ja teeb ründeliigutusi. Tõmbleb oma poegade pärast. Nagu mind huvitaks ta pojarajakad!
/---/
Iga kevad näen ma siin puude all vähemalt viit-kuut kärvanud või kärvavat hakipoega. Ei teagi, kas kukuvad ise pesast välja või viskab täiskasvanu, kui kõiki enam toita ei jaksa.
/---/
Mingid mõttetud puud, hakipesasid täis. Hakid on kõik täis sittunud. Päeval on ohtlik kõndida. Sajab lirts ja lirts. Vaata, et millegagi pähe ei saa!
Puud on päris kõrged.
/---/
On vaid mõned üksikud küünlad, millesse ööliblikad kõrbema lendavad. Hunnik riste ja kalmukive.