Ka Tartu ülikool hingitses 1943. aasta sügisel ikkagi mingil moel. Ainult üliõpilaste arv oli kahanenud neljakordselt. Ja ülikooli tarvis oli üks peahoone vasaku tiiva fassaadiaknaid raiutud eraldiseks hööveldamata laudadest trepiga sissekäiguks, kuna sammastevahelist peasissekäiku kasutas härra Feldkommandant ja tema personal.
Üliõpilastel, niipaljukest kui neid veel oli, õnnestus mõni eksam palju halvemini ja mõni palju paremini, kui nad olid lootnud. Sest nagu nii paljud muud asjad maailmas olid ka õppejõudude kriteeriumid nihkunud paigast: anglofiilid olid muutunud rahutuks ja liberaalseks, saksameelsed olid muutunud murelikuks ja norivaks. Punased professorid, kes võinuksid neil kuudel enesetunnet taastada, olid koonduslaagrites või mullas, nii et üliõpilased ei saanudki teada, kuidas suhtunuksid nemad eksamihinnetesse sügisel anno 1943.
Asukoht teoses
lk 34
lk 163
