Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Ma mäletan Kivisilla...

Ma mäletan Kivisilla õhkulaskmist. Isa tõi mind linna, ma nägin seda, kui Kivisilla peal olid suured riidad kasehalgusid ja vene sõdurid kandsid ikka sinna juurde. See oli eelmine päev ja isa ütles, et nad lasevad õhku, et ma tahan sulle näidata, et noh, et sa mäletad siis. No tema nii hindas seda silda. Nüüd ma mäletangi. Ja ma mäletan siis seda. Maal oli kõik teada, et hommikul kell neli lastakse sild õhku. Siis me olime kõik, keegi ei julgend magada. Siis kõik aknaklaasid kõikusid. Nii tugev oli see laskemoon, mis siis... no sild köeti kuumaks ja siis. Ja neid oli palju linna peal, kaua aega veel neid kivisid.