Lõpuks hakkas tuppa kostma ka kahurimürinat. Seejärel tegid saksa lennukid reide raudteejaama ning samas kõrval olevate kütuseladude kohal, mitte kaugel meie korterist. Kui lennukitelt heidetud pommid lõhkesid ja suitsupilved hakkasid taevasse kerkima, seisin ma parajasti aias ja jälgisin sündmusi. Mulle ei jõudnud isegi kohale, et pommitamisel ei tehta vahet sõpradel ja vaenlastel ning nii tervitasin igat plahvatust teatud kergendusega. Asjad arenesid kiiresti. Valitsusasutuste ja koosseisude evakueerimine käis suure segadusega.
/---/
Punaarmee taganes jätkuvalt. Konvoid ja üksikud veokid vedasid väsinud ja segaduses väeosi läbi linna põhja poole. Lahti pääsesid röövimised ja terror. NKVD ei suutnud evakueerida kõiki vange, osad lasti maha hävitustöö käigus. Sellel öösel raputas linna tugev plahvatus. Koheselt järgnes vali vihin, mis meenutas õhu sissetõmmet. Nüüd järgnes sellele pea füüsiliselt tajutav pikaldane vilin ja kolin. Tänavatele ja majadele sadas kive. Aimasin, et see pidi olema üle Emajõe viinud vana Kivisild. Tavaline laeng ei oleks suutnud sellist massiivset silda purustada, seega oli ta eriti tugevasti mineeritud. Hiljem leidsime, et sillast eemale paiskunud graniiditükid jaotusid laial raadiusel. Lähimate majade katused olid pealt lennanud, palju maju oli teisiti kahjustatud, oli inimohvreid. Lugematu hulk aknaid oli purustatud. Veekaskaad oli voolanud üle turuplatsi, kuhu surnud kaladega koos jäi maha surnud mees, hiljaksjäänu. Sild oli lihtsalt kadunud.
Surmvaikus, mis laskus linna kohale pärast plahvatust, sai õige pea taas katkestatud püssilaskude ja granaadiplahvatuste poolt. Kui me tormasime aknale vaatama, nägime jooksvaid inimesi, kes peatusid tänavanurkadel lühikeseks ajaks, et siis tulistada üksiklaskudega endast tahapoole ja söösta seejärel taas edasi jõe suunas.
/---/
Järjekordne raske kõmakas – see oli viimane sild üle jõe, mis õhati veel enne, kui miilitsa järelsalgad sillani jõudsid. Kui esimene kõmakas tekitas linnas vaikuse, siis teine äratas linna: kõikjal avati uksi ja aknaid, inimesed valgusid tänavatele. Kasvava uhkusega märkasin tuletõrjemaja tornis sinimustvalget Eesti lippu. Peaaegu samaaegselt pääsesid kõrgematest akendest lehvima teised rahvuslipud ning peagi oli terve linn lipuehteis, õnnelik ja erutatud rahvamass tunglemas tänavatel.
Asukoht teoses
