luuletaja ja kunstnik Külli Munale (1960–2003)

Tartu Kevades sa ikka istud aknalaual
kitarri sõrmitsedes luulet ütled üles

blond väsind ingel teabmis koorem ingel
maalid üles oma rasket elu

sa mõistsid teisi iial kedagi ei mõistnud hukka
argiraskused tõid vanaduse tukka

hing sul oli vaba iginoor
sellel puudus küüniline kaitsev koor

terve elu armastasid ühte meest
kes sammugi ei kergendand su teest

su surmagi salongimaailm võltsis ära
vaid hullu nägid sinus aga sinu sära

üllas kaugelt üle akadeemiliste peade
sa olid kunstnik aga ainult heade


 

Teosest