Karlova

puuõmblused sirged ja kaarduvad linna kangal
väikesed pruunid majad

mystilised pilgud. akende silmad. korraks vaadata
ja pilk tardub igaveseks
sest fotole jäädvustatud on mustvalge
tänavamelu

kutsuvad uksed vanad väärikad
poolavatud suud mõned
need kutsuvad tasa sisse vanasse korterisse
kus lilleline tapeet ja iidne raadio laual

tyhjad tänavad viimas
pikad tänavad kuhugi viimas
viimased väikesed nurgatud hooned
ja puud tänavatega paralleelselt
vaatan neid ketis puid pygatud väheste okstega puid
ja astun mõne sammu
yle tolmuse tänava

 

Teosest