Kuis oskan teile lahata
Lo esimesi tundeid Tartus?
Kõik võõras, üksi, rahata,
ja põues pakitsemas kartus:
kas jõuan? Süda indu täis,
ta jooksis loenguil sukad katki,
sest kõik nii tark ja tähtis näis, ning jutule, et polevatki
see nii – jäi kurdiks. Kõht küll tühi,
ta pidas nagu suuri pühi!
Ju välkus auditooriumes
ta keskendunud kulmukaar.
Ja ruttas Toome sügislumes
ta kiirelt kuluv kingapaar - -