Kasvataja. Tõin hommikuse ajalehe…

Tõin hommikuse ajalehe postkastist üles, ja nagu ma leidsin töökuulutuse… „raamatukauplus „Ülikooli“ vajab kütjat!… seisin järsku kui defitsiitse raamatu järjekorras, hasart haaras täiega, kütkestav „normaalne elu“ viie minuti kaugusel. /---/ Pood oli avatud. Küsisin kantseleitarvete osakonna müüjannalt juhatajat, ta avas ukse… laoruumi; osutas tagumisele uksele, jättis laoruumi ukse avali, juhatajat oma kabinetis polnud, kuid silmasin „Werneri“ kohviku ja kaupluse vahelises hoovis naist ruttamas „Saluudi“ kino väljapääsu poole; juhataja tuli kauplusse tagauksest. Siis istusin pikemat kasvu tumeda peaga terase vaatega naise vastas. „Kas teile on palju pakkumisi tulnud?“ – „Jah, on ikka küll.“ – „Kas te veel valite?“ Juhataja lausus väga lihtsalt: „Meile on vaja korralikku kütjat, kes ei jooks, ei varastaks, oleks mõistlik.“ Vastasin: „No siis olen mina küll kõige parem, ma ei joo ega suitseta, aga raamatuid ma armastan.“

Teosest
lk 439–440