Marja 15 oli poolteisekorruseline kivimaja, ainus kivine koduuulitsal, kõik teised olid puust. Kollakas ja luitunud hagerik, ausõna peal püsti. Keegi polnud selle eest hoolitsenud alates ajast, mil omanik küüditati Siberisse. Katus oli tõrvamata, alumise korruse aknaluugid püsisid ligadi-logadi, hinged olid neil õlitamata. Õhtul, kui luugid kinni pandi, ja hommikul, kui need avati, kostsid õudsed ja pikad kääksud.