„Mina ei viitsi temaga kohtuda, lähme selle asemel hoopis „Toidutorni” sööma,” ütles Albert ning me põgenesime tema töölt ärevate jõuluaskeldustega täitunud tänavaile.
„Toidutorn” asus keset linna ja sobis väga hästi meiesugustele uudishimulikele inimestele, sest selle teiselt korruselt avanes vaade igasse ilmakaarde – oli kohe näha, kes tuleb. Albertile meeldis koht hirmsasti. /---/
Teine korrus oli hea sellegi poolest, et tänavalt sinna igaüks ei sattunud. Vähesed viitsisid täis kandikuga trepist üles logistada, riskides toitu maha kukutada. Seetõttu tagas teine korrus teatava privaatsuse.
Asukoht teoses
lk 194–195
