Venna arm. Vaatlesin veidi aega...

Vaatlesin veidi aega aknast rauailmelist jõge ja õõtsuvaid remmelgaid, siis suundusin välja, aknast paistvasse toidupoodi, kust ostsin kaks viineripirukat, väikese viski ja vihmavarju... Suundusin üle silla ja veetsin suurema osa selle päevast Ülikoolilinna peal ekseldes. Ma polnud seal aastaid põhjalikumalt ringi käinud, ainult need maale minemisega kaasnevad läbisõidud, mida ei tulnud ka liiga tihti ette, nii et see varasuvine tilkuv helehall oma õhuliste lõhnakeeristega tõi sisemusse mingi äraoleva ängi, mille saatel oma teaduskonna hooneni jalutasin. Seejärel tuttavad väikesed pargitukad oma hakiparvedega ja kitsad baarid, meeles kõik need õhtused ja öised ja varahommikused istumised, kuni jõudsin ringiga teispoole linna, allavoolu viimase pika sillani, mis viis mind lähedaste renoveerimata paneelmajade rägastikku, kust leidsin üles ka viiekordse hoone, milles olime kunagi selle Afganistanis surnud sõjaväelase ja Robertiga kolmetoalist korterit üürinud, kuni tulevane sõjaväelane oma õpingud pooleli jättis ja sõjaväekooli läks ja jätkas sõjaväelist karjääri kuni Afganistanis suri.  

Teosest
lk 344