Juubelipäeval kaunistatakse kaubandusvalitsuse rõdu halja pohlavarrevanikuga, mikrofonid ja valjuhääldid seatakse üles ja Lehte Hainsalu ning Jaan Tooming ilmuvad rõdule. Raekoja plats on vakka, ei rahvakogunemise laadamelu ega kirkuköhatusi, on harras kodune pimedus. Vaheldumisi esitavad nad (peast!) Koidula, Haava, Söödi, Liivi südameluulet. Ning siis järgneb kõige tähtsam – Lehte tekst, mis on igaks juhuks eelnevalt salvestatud, kuid Jaan ja Lehte loevad sellele kaasa, rahvas all kordamas iga rida. Kuni püsib eesti ülikool, seni püsib eesti keel, kuni püsib eesti keel, seni püsib eesti rahvas. Võimas eestlaste vastupanu vägi Nõukogude väljakul!
Asukoht teoses
lk 121
