Tartu. Kuulen ainult poole...

Kuulen ainult poole kõrvaga, kui Hele-Mall mulle informatsiooni jagab: „Tiigi inter, see on üliõpilaste internaat Tiigi tänaval. Suured inetud majad jaamapoolses otsas, vanasti olevat olnud mingid tööstushooned või mis. See on nagu oma moodi linn, üksvahe elas seal kuni nelisada üliõpilast. Seal on oma tütarlaste ja poiste tiivad. Ma ei saanud ka esimesel aastal mujale kui sinna. Toad on suured, seal on ka niisuguseid saale, kus oma kümme-viisteist inimest sees on, vahel käivad teiste tubade elanikud veel läbi. Neid kutsutakse kopliteks. Aga me võime ju vaatama minna, kui huvitab.”

Teosest
lk 248–249