vihmapühad, teist päeva järjest Tartus sajab valab kallab vihmutab tilgub ladistab lidistab lodistab ludistab lõdistab lädistab lödistab lüdistab – luiskab säsini välja, elavat mina-vikatit mööda, mahluv ja lehtiv vikat keset suvist sooja vihma.
siis, olles mu kokku valetanud, haarab vihm mul löest ja niidab minuga, särisen, sirisen, sorisen, surisen hõisates ta pihus pidetpidi, peatamatut pidamist pidi.