Diskursus. Istun kõrtsi Pool...

Istun kõrtsi Pool 6 eesruumis. Olen äsja kõrvalruumis lõpetanud maitsva prae ja nüüd ootan, millal valmivad pelmeenid, mida lubasin viia Vahurile, kelle juures ööbin. Eesruumis on mitu kõrget lauda, istun neist ühe ääres otse akna all. Minu ees lauas istuvad kaks jõmmi, baarileti taga istub näoga ruumi poole kolmas jõmm, kõik on vanuselt kolmekümnendate kandis ja moodustavad ühe seltskonna. Kolmas jõmm on juba päris purjus. Esialgu on jõmmide laud tühi, kuid siis toob osaliselt ka kelneri ametikohuseid täitev turske turvamees sinna suure härmas pudeli Absoluti ja klaasid. Jõmmid valmistuvad kolmekesi mõnusaks võtmiseks. Mina, kes ma olen juba öö jooksul piisavalt mõnusalt võtnud, lasen pilgul mööda ruumi edasi libiseda, riivates baarileti taga istuvat kolmandat jõmmi. See märkab mu pilku ja jääb väljakutsuvalt otsa vahtima. /---/

Siis lasen pilgu edasi libiseda. Ei huvita edasine suhtlus ka Janekit. Siis tuuakse juba mu pelmeenid. Võtan need, tõusen ja lähen. Väljas on tume ja mahe hilissuve-öö. Kogu õhtu on kõik läinud väga õigesti.

Teosest
lk 157–158