Jalutasin mööda Pargi tänava munakivisillutist linna poole. Kalevi tänava kaudu. Tee peale jäi üks väike toidupood. Ostsin sealt endale kaasa ühe moosipiruka, tee peale nosimiseks. Veel müüdi selles kaupluses väga häid isetehtud hapukurke. Suviti värskeid. Värskeid hapukurke. Moosipirukas ja hapukurk. Kalevi tänava maitsed. Möödusin mitmestki majast. Mõned majad Kalevi tänaval on mulle eriti tuttavad. Või õigemini tuttavlikud. Ühe maja aknast olin vaadanud alati sisse. See oli üks puumaja, mille akna peal istus kogu aeg kass. Mitte päris, vaid mängu. Aga paistis nagu päris. Peaaegu alati sealt mööda minnes silmitsesin, kuivõrd päris mulje see mängukass jättis.