Kui palju kevadeid...

Kui palju kevadeid
ja tüdrukuid ja lilli
ja naeru rõõmu kollaseid nartsisse
neid ostan Riia mäelt ja
sõidan Tallinnasse
sääl torkan Tartu lilled
seinaprakku
ja õhtul tuleb
säratlevaid neide
ja nende huultel veikleb suudlusvärve
ja nopivad nad minu lilled seinalt
ja nii ei kao ma iial sellest ilmast
sest minu kevades on
minu luuleõhtud
justnagu sügiseti leidnud oma koha
ja vanal tornil
kõlab kume kell
kui läheme laiali me kodudesse
Teosest
lk 9