Korter oli mul lausa luksuslik – suur päikesepaisteline omaette tuba. Perenaine serveeris söögi kauni mööbliga söögitoas, kus istusime alati valge linaga kaetud ümmarguse laua taga – abielupaarist pererahvas ja mina. Sööki alustasime ja lõpetasime palvega, sageli ka laulsime, mis meeldis mulle enam. Proua saatis laulu harmooniumil ja minagi hakkasin harmooniumil koraale õppima.
Kui kodud lõhuti. Korter oli mul...
Asukoht teoses
lk 54


