Koju tulles üle jõe, leidsin õhtu peaaegu ainult Verhaeren’likust d’ébène et d’or’ist koos seisvat: must, must jõgi ühes taevaga ja kalda tuled nagu puurivad kuldsilmad. Õhk oli nagu klaas. Taevas oli tumesinine, kuid tähtita.
Teosest
lk 194