Lapsed istusid purskkaevu jalamile puhkama. Mõnus oli otse raekoja ees veepiiskadest jahutust saada. Purskkaevu põhjas läikis palju kopikaid. See oli hea tava. Linna külalised loopisid vetevaimule meelehead, et võiks kunagi veel sellesse sõbralikku linna tagasi tulla. Külalised ei teadnud ega tahtnudki teada, et pimeduse varjus tegutsesid purskkaevu juures pikkade ritvadega varustatud tegelased. Ridva otsa taotud naela küljes oli plastiliinist plönn. Sellega püüti kopikaid purskkaevu põhjast kätte saada. /---/
Siret katsus vett: see oli nii külm, et sõrmed kiskusid krampi.
Asukoht teoses
lk 67
