kakskümmend tundi elektrit
vaikne kõhe detsember
varitseb akende taga
vajutab uksed looka
surub mu mässud maha
elevil olla ei jaksa
huvi tunda ei taha
unine unine aeg
selveri sõbralik soojus
klaaside jahe lähedus
võrkaia hooletu külm
tehase heledad aknad ja
korstnate kollane suits
lumeinglite laps
külmetas ennast ära