Tartu tagapeeglis – Toome trepid

Nad klõbisevad – käsipuised kepid,
mis pihku tõusnud piirat haudadest.
Mu jalge all on tummad muldsed trepid
mäeks astendatud maast ja laudadest.

Siis polnud põhjust tervitada virka
kätt, selget pead – jää plaanikindel rist
nüüd paneb tuksi labida ja kirka
ja seisak tekib idarindel vist

niisama nagu siis kui vaha suuski
viis tagasi, su nägu tumestus.
Julm lõpmatus, su sinilumes kuuski
kuult peegeldab mu mälu jumestus.