Tartu pastoraal

Mees maalt kurerehade juurest
öö läbi jõeäärses pargis kuuleb
kuis hakkidelt sitta sajab;
meeles nälg tšellode järgi.
Pingil viirpuumarju täis kohver,
millest aegajalt peotäie võtab ja jõkke puistab
ta käsi;
kuskil tuubasid roosidesse on uppund,
kuskil rohusse õmmeldakse kõrsi
siin aga
siin jõeäärses pargis
ta kaabule hakkidelt sitta sajab.