Noor sügistuul mind Toomele hüüab,
käes vahtralehed, kirjud kutsetest.
Pea tulvil värskeist koolimuljetest,
ma mäkke minnes kiirustada püüan.
Puilt vahtralehti langeb minu ette
ja keerutusi tehes kummarduvad nad.
Nüüd ainsast lehest tuhat värvi vaatab,
ma seisatan, mind võluvad need hetked.
Kust on küll sügis selle ilu toonud,
kes on küll kunstnik kaunile vaibale!