Staadioni tänav

Oh Staadioni tänav
nii lahkelt vastu võtad külalist
ma palatitest kus on juba hämar
sind otsin kaunist ja neurootilist

su sünnipäev on nagu sünged peied
kus ronki kaarnaid õhus kisendab
on vokivurin vaikind katkend heie
see haiglalõhn mu mõtteid masendab

sa tuled kaasas peotäis neid tablette
mul vastu liugled akvarellina
õrn habras hajevil ja omaette
kes milleks küll neid aknaid trellitab

nad hoopis närvidele käia võivad
kui tuled väljast värske vihma käest
ses trepikojas kurb ja haiglarõivais
must maha lootusetusse taas jääd

Teosest
lk 69