Päike...

Päike
üle õue majade
lapsed liivakast turnimisredel
ja siis surnuaed
vastu majakülgi vastu mänguplatsi
vastu igapäevast igavest elu
Mets kui tume kardin
küünlad kui tähed öös
Me polnud veel kahekümnesedki
tulijad alles selles linnas
Meil olid kauplused
kus me teed ja veini ostsime
jõeäärsed puiesteed
valge kohvik šerri ja jäätisega
loengud mis pidid targaks tegema
väga õrnad armastuse kogemused
vahel purjus peaga
vastu valgust vaatamine
igavene päike üle silmade
Siis ei teadnud ma midagi
kaldast jõe kohal
linna tumedast servast
Siis ei teadnud veel et kord
seisan lumes
ja vaatan küünlaid öös
et seisan kaldal üle linna
ja vaatan Supilinna loojuvat päikest