Toomemäel

Puistamaa, Heliriin

Toomemäe lehtedes lohistan jalgu
hingan sügist ja karedaid tuuli
varasündinud lumel laulab laternavalgus
sall paitab külmetand huuli

tunnen jahedat mekki ihuliikmete manu
lisan sammu, et trotsida nohu
pildistan meeltesse tänavaid vanu
nukraid lehti sel lumisel rohul

sügis talvele ulatab villased käpikud
jäist õhku valgustab südamesoojus
kallima kaela sean soojemad rätikud
päike magab. kuid meie ei looju

Toomemägi
sügisene Tartu
eesti keeles
Asukoht teoses
Ööst öhe
lk-d nr-ta