Ocing

Käin ringi Supilinnas, teadmata, qs asud,
qid igas majas adun Sinu lähedust.
Mu lollid tunded midagi ei tasu
ja ajale ei leia tähendust.

Absurdi piirimail siin vanas linnas kõigun –
nii totralt armuda ei ole minu mall.
Mäel õlletehas kähehäälselt hõigub,
ka Emajõgi irvab kalda all...

Ma pingsalt maju uurin uuemaid ja vanu,
qid hinge küljes kipitavad leetrid.
Ah, tatti, sõidan Annelinna Johnny manu
ja rüüpan pisiqte tõrjex eetrit!