Oa 42

Agulitänava tagamaal
sootumaks isemoodi
lausa lageda taeva all
näha võib imelist poodi.

Rahnude rahust raiutud
rasked ja kaalukad kaubad,
kadunud mandrite sõnumid
siledaks lihvitud laubal.

Abiks need ostud siit viiakse
viimase värava taha,
et sinna kannetuist mälestus
igaveseks jääks maha.

Pole kui nime neil lugemas
enam omaste silmi
kaua veel seda nad hõikavad
vastu madalaid pilvi.

Kuni kord rohtunud kamaras
vaikivad kirjade kõned.
 Tulilillede tuluke vaid
hääletult tuules põleb...

Teosest